120 päeva Aasias

Head uut aastat teile kallid sōbrad ja pere, kes te ikka käite siin piilumas ja meie seiklustele kaasa elamas:) Me loodame, et teil kōigil on olnud meeldejääv aastavahetus ning olete ilusti kōik uueaasta lubadusi täide viimas.
Meie jōuluaeg möödus rahulikult, jōululaupäeva veetsime koos Raineri, Tomi ja tema kaasaga, kes igal aastal käib siin külas.

Tema nimi on Piret ja tegelikult oli mul väga hea meel temaga siin tutvuda, hästi tore naine ja üle pika aja on mōnus ka naiste jutte rääkida:) Käisime viiekesi Mongoolia buffeed nautimas, kus olid toorelt koos kōik erinevad lihad, mereannid, juurikad ja maitseained ja -ōlid, millest saad endale kausi sisse meelepärased valida, peale mida need ära küpsetatakse. Väga maitsev oli!

Tom, Piret, Rainer ja meie jōuluōhtul

25ndal Detsembril olime Bongi baaris, kus oli eestlaste jōulupidu ja olime Bongile päris tänulikud, sest ta suutis luua päris mōnusa pühademeeleolu. Oli kuusk, sai kingitusi, isegi jōuluvana käis, mängiti pilli ja tantsu oli palju.
Eestlasi on aga siia niipalju kokku tulnud, et enam ei jōua kokkugi lugeda.

Eestlased ja filipiinod

Jōuluvana Bong

Niiske aastavahetus

Ka aastavahetuse veetsime eestlaste seltsis nende villas mäe otsas ja siis aastavahetuseks tulime alla randa ilutulestikku vaatama, mis oli päris vōimas, ainult täielikus paduvihmas, mis muidugi veidi peale keskööd lakkas.

Aastavahetuse ballikleidid

Tuleb aga tunnistada, et elu siin on kohati meie jaoks liiga üksluine. Tunneme omal nahal, et mitte millegi tegemine vōib teha inimese kohati väga laisaks.

Meie filipiinikodu ukse ees

Aga milline siis näeb välja siis tavaline meie päev...Ärkame küllaltki vara, nii 7-8 vahel ja hommik algab sellega, et leiutame, mis saab süüa. Tihti sööme putru, sest siin on see meie jaoks üks kōige mōistlikum hommikusöök ning meie kodune pann paneb ka söögitegemisele piirangud. Peale sööki jalutame surfiranda, kuhu varem vōi hiljem kōik kogunevad ja tihtipeale veedame rannas tunde.

Bolabogi surfirand

Rait surfab ikka rohkem kui mina, sest tal tuleb see lihtsalt palju paremini välja. Kindlasti peale siit lahkumist lähen ma veel vette proovima aga minujaoks on see spordiala ikka päris pingutustnōudev.

Varajane hommikusurf uhkes uksinduses

Kui tuult ei puhu, siis vedeleme teises rannas, kus saab ka ujuda. Meie lemmikrand on aga saare teises otsas, Puka beach, kus vesi läheb kiiresti sügavaks, inimesi on vähem ja alati puhub mōnus tuuleke ja loksub laine.

Puka Beach

Puka Beach

Surfiranna pōhi on selline, et ilma kaitseva jalanōuta jalgu pōhja ei panda. Palju mererohtu, koralle ja seal elavaid meresiile. On ka ilusaid meritähti :) Peale rannapäeva nagu ikka, pesu! Ja siis ōhtusöögi aeg, kuna aga meie köögike on viletsake, käime tihtipeale väljas söömas. Ja kui aus olla, siis igatseme ka natuke laiemat toiduvalikut. Ōhtust sööme kuidas kunagi, kas kahekesi vōi seltskonnaga. Uus avastus kulinaariamaailmas on minu jaoks sashimi, mis on toores kindlat sorti tuunikala, mida süüakse koos sojakastme ja wasabiga, ülimalt maitsev! Ja peale ōhtusööki kogunevad enamus taas Bongi baari ja on aeg ōhtusteks kokteilideks:)

Rait ja Bong on juba sama nahatooniga

Mōni ōhtu on vaiksem, vahel mängib Bong kitarri, vahel tehakse ka ühiseid ōhtusööke ja päris tihti on suuremad üritused, pōhjust tähistamiseks on alati. Tervituspeod, lahkumispeod, sünnipäevad, pühad ja vahel vajab tähistamist ka näiteks käeosoleva nädala viimane teisipäev;)

Aga selline baila saab meil kohe läbi ja suundume tagasi Austraaliasse. Seal ootab meid ees hoopis teistsugune maailm ja teistsugune rutiin ning väiksed eurooplased meis plaksutavad selle peale käsi. Väiksed filipiinod meis aga kindlasti jäävad siinset muretut, aega on küll ja kiiret pole kuhugi ,elu ka igatsema. Ja seda, et esmaspäeva hommikul kell 12 on täiesti ok rummikokteili juua, kui tekib vajadust väiksese värskenduse järele.

Ronel, Bong, Dong ja Rait

Meie 120 päeva Aasias on aga lōppenud! Oli see vast puhkus, nägime nii palju, kogesime nii palju, ōppisime paremini tundma iseennast ja üksteist ning oleme kindlasti sammukese lähemal sellele, et teada, mida elult lōpuks ikkagi tahta ning millisena me tahame meie lugu edasi kirjutada!


Järgmised postitused jōuavad Teieni juba Sydneyst, elame sisse ja siis ikka anname teada, mis me teeme seal. Hoidke siis meie tublile koolipoisile ka pöialt;)

Lōppu aga taaskord mōned tähelepanekud ja uued teadmised filipiinode eluolu kohta.
* Väga palju näeb siinses elus taaskasutust. Ühelt sellepärast, et kui muid vōimalusi pole, siis tuleb vajalikud asjad luua olemasolevatest. Kinkekotid volditakse ajalehe paberist, lambid on vanadest lohepumpadest, pudelitest jne, väsinud ning purunenud lohedest ōmmeldakse padjakatted jne.
* Kui ma eelnevalt rääkisin, et kōike on vōimalik osta väikestes kogustes kilekotikestega, siis uus avastus oli, et ka cocacolat müüakse kilekotis ja kōrrega, sest nii ei pea klient taara eest panti maksma, klaaspudel jääb müüjale.
* Kui siinmaal vōtad naise, siis kogu eluks. Lahutus on erakordne ja keeruline protsess.
* Enamus pisikesed lapsed räägivad juba maast madalast inglise keelt, mis on siin ka ametlikult teine riigikeel.

Kirjutamiseni kallikesed ja peatsete kohtumisteni, igatseme teid, sest enamustega on meie viimasest kohtumisest juba pea 16 kuud ;)