Ennem kui aga ananasside kallale asusime, külvasime banaane ja tegime banaanipōllule niisutussüsteemi, tegelesime ka ananasside kastmisega (500 000 taime aga ōnneks ei kastnud kastekannuga :)) ja mina sidusin banaanipuid omavahel kokku, et neid toestada, kui kobar raskeks läheb (valmis kobar kaalub kuni 70 kg), sest banaanipuuu ise on papist. Rait sellel ajal vahel aitas mind ja lisaks tegeles ka suhkruroo kastmisega ja kus vaja seal keevitas ja parandas. Vahepeal kolisid meie majja aga kaks uut elanikku ja ohh üllatust iirlased. Kōik on pärit mingist väikesesd iiri külast ja no kurat iirlane on ikka iirlane. Selle naisega, kellega me koos ananasse külvame, saame ikka hästi läbi aga vaba aega siiski eriti koos ei veeda, ei ole nende iirlastega ikka sellist klappi. Lakelandi eksis ära aga üks Eesti paar Kerli ja Aivar, eestlasi kohtab ikka igas maailma otsas;)
Aga mis meil siin siis pōnevat, Rait sai 25 ja sellist numbrit ei saa ju tähistamatta jätta. Planeerisime siis, et lähme sinna linna tagasi, kus veetsime oma esimese öö Austraalias ja sōidame praamiga Townsville lähedale Magnetic Islandile. Reedel toimus seal Full Moon pidu ja sinna meil siht oligi. Saime ka üle mōne aja ühe mōnusa peo, mis toimus ühes hostelis ranna äärel ja nagu alati, siis oli soe suveōhtu( tegelikult on meil siin südatalv, kus temperatuur vōib langeda 20 kraadini, kohutav eksju :D).
Järgmisel päeval sōitsime saarel ringi. Tegemist oli väikese saarega, kuskil 10 km oli üks külg aga seal on palju erinevaid lahesoppe, kus peesitada ja ujuda, mida me küll ei teinud, sest vesi oli külm (+23C). Ōhtul käisime veel kohalikus pubis elavat muusikat kuulamas ja veini nautlemas, mōnus eks ;) Terve pühapäeva veetsime veel Townsvilles ja siis sōitsime 400 km tagasi Walkamini. Kuigi kumbki eriti ei tahtnud tagasi minna. Nagu ka mu eelmisest postitusest läbi kumas, siis farmitöö ei kuulu just me lemmikute hulka ja teeme seda, et Austraaliasse pikemaks jääda. Kalleid sōpru ja perekonda igatseme (olgu tänatud skype) aga Eestisse tagasi kolimist mitte.
Aga kolme kuu pärast samal ajal oleme juba Sydneys ja lōpetame oma esimese aasta Kängurumaal suure peoga ja mis kōige toredam, koos oma Eesti sōpradega. Ja siiiiiiiis järgmised 5 kuud tööd ei tee, vett ei joo ja jala ei käi! Puhkame, joome rummi ja surfame ainult :D 18 september lendame Cold Coastilt Vietnami ja sealt edasi Kambodzasse ja siis Taisse, kus saame päris oma emmesid ja kallist perekonda kallistada ja nendega mōnusalt aega veeta:) Ja siis tagasi Filpiinidele Boracay saarele, kus ōpime lohesurfi. Teate, kui keegi oleks meile nt kaks aastat tagasi ölenud, et meie jaoks selline asi ja elu vōimalik on, oleks ma ölenud et tore ju oleks aga....
Aga tegelikult ei ole aga, sest kui millegi nimel piisavalt pingutada on unistused lähemal kui arvata oskame;)
Aga kirjutamiseni ja mōne nädala pärast uued pōnevad uudised ;)
