Monday 26 August 2013

Big city life in Brisbane

Tere taas. Oleme nüüdseks ennast Brisbanes sisse seadnud, elame samas karavanipargis, kus esimsed ööd autos olime, kuid nüüd rendime siin karavani. Korterit nii lühikeseks ajaks saada ei ole vōimalik. Aga kui aus olla siis alateadvus vist ei lase siin ennast liiga sisse seda, sest meie aeg on siin lühike. Positiivne on see, et kuigi on siin südatalv, siis päevad on kōik päikest täis ja enam ei saja ( esimesel nädalal saime siin päris palju vihma). Ööd on siin aga külmad ning meie väikses kodus kütet ei ole, kindlasti pakuks see teile nalja kui näeksite kuidas me elektripliidiga on pisikest kodu kütame:) 
Aga meie tegemistest siis. Algus oli siin ikka raske, esiteks tulla pisikesest külast nii suurde linna ja ennem on meil ka tööotsimine väga lihtsalt läinud. Siin aga me sōna otseses mōttes pidime ikka tööd otsima. Peale aga sadu jagatud ja saadetud cvsid oleme mōlemad tööle saanud. Rait sai tööle läbi agentuuri ja töötab ühes laos, mis on vōrdlemisi tasuv töö aga nagu Rait ütleb, siis nagu päev otsa jōusaalis, niiet muskel aga kasvab:) Muskleid kasvatame ka me koos veel ühe teise tööga, nimelt jagame flaiereid postkastidesse ning seal on pōhline liikumisvahend jalgratas. Töö pole küll kohati kōige tasuvam, kuid kui on valida, kas istuda kodus vōi teha tööd, siis ikka see viimane. Olgu mainitud siis Brisbane on väga künklik linn:) aga teistpidi on see töö tore, näeme palju linna. Mina aga sain tööle ühte vahemere restorani Brisbane jōe kaldal ning see töö on mul peamiselt nädalalōppudel. Ja siis oli mul veel üks töö suurel ürtusel EKKA, mis oli siis nii tivoli, näitused, expod, etendused ja mis kōik veel kokku.  Minu eesmärk oli 10 päeva jooksul koguda inimeste emaile, et saata neile tagasiside vorm. Töö oli päris tasuv aga mitte kōige lihtsam, päevast päeva ühe ja sama asja kordamine ning inimestega suhtlemine kurnab energiast täiesti tühjaks. See on selline töö, mida ma tean, et Rait vihkaks, sest peab järjest inimeselt inimesi juurde jalutama ja ühte ja sama jama rääkima. Ōnneks on ozid sōbralikud ja keegi ei ütle mu seksikale aksendile ei:) Kui aus olla siis ma ei ole siinani aru saanud, mis mu aksendis siin nii seksikat on, sest ma saan selle kohta ikka palju kommentaare :) 
Meie jaoks on aga veel 2 viimast nädalat pingutamist ning siis algab meie 4 kuune puhkus, mida me siin pikkisilmi ootame. 
Mis meie muljed aga Brisbanest on. Tegemist on väga ilusa linnaga, millest lookleb läbi Brisbane jōgi. Linn elab igal ōhtul aga ööelu nautimine on suhteliselt kallis. Ning kui aus olla siis need ajad on nagu möödas, kus igal nädalavahetusel isutas pidutsemine. Kindlasti on asi ka selles, et siin pole oma sōpru jne aga siiski hetkel eelistame Aasias reisimise esikohale seada, kuigi Austraaliat oleme ka avastanud ja nautinud:) Ning teadagi uuel aastal ootab meid juba veel suurem linn Sydney, mille kōrval pidi Brisbane pisike linnake olema. 
Aga mōned tähelepanekud siinse eluolu suhtes:
* Viisakus ennekōike, kui näed, et vōid kellegile ette jääda, ütle juba ette excuse me ja kui bussist väljud, siis ka tagaukse juurest on viisakas bussijuhile karjuda thanks mate. 
* Liikluses ole tähelepanelik, tollimaksud on igalpool ja mitte tōkkepuuga tollid nagu kunagi Eesti ja Läti piiril, vaid ikka kaameraga ja ise pead vastutama selle eest, et ōigesse kohta ülekande teed kolme päevaga. Üleüldiselt kui linna ei tunne, siis liiklus raske. P.S. Rait on tubli! 
* Olen endiselt shokeeritud ozide ülekaalulisusest, kui riideid tuleb juba eritellimusel teha, siis üks kauss friikaid mahub alati (ka lastel). 
Ühel nädalal oli meil siin koos kaks vaba päeva ja otsustasime sōita päikesepasite rannikule ehk siis Sunshine Coastile. Seal aga midagi erilist meid ees ei oodanud ning kui nüüd päris aus olla, siis mida rohkem oleme siiani Austraaliat näinud, siis seda rohkem ühetaolisem see maa tundub. Tänavad on ühesugused, poed on samad, loodus on sama, rannad on samasugused. Ainuke asi mis muutub pōhjast lōunasse sōites on see, et kui tekkis neli aastaaega (mitte enam vaid märg ja kuiv hooaeg), siis tekkisid ka mōned männimetsad, enam pole niimoodi punast pinnast ja vesi on sinisem:) Siin hakkad hindama rohkem seda kultuuri ja arhitektuuripärandit, mis Euroopa linnadel, eesotsas Tallinnaga, pakkuda on. Aga noh Austraalia on nii uus, et siit leiab peamiselt modernsed klaasist ja kivist pilvelōhkujad ja tänavatel mōlemal pool teed madalad, kogu kōnnitee ulatused varju pakkuvate katustega, majakesed, mis on lōputu poodide rivi, silt sildis kinni. Kuid kuuldavasti on uhkem osa idarannikust meil veel avastamata, kuid teel Brisbanest Sydneysse me just seda teha plaanimegi;) Aga Sunshine Coastil oli küll päikesepaiste aga kahjuks külm tuul ja lōpuks jäime hoopis männimetsade vahele campima ja nautisime grillimise ja chillimise mōnusid. 
Aga varsti varsti tōmbame oma esimese aasta siin kokku ja naudime Aasias oma tehtud töö vilju, mis kindlasti on mesimagusad:)