Ja meilt on viimasel ajal palju küsitud, et kas me tōesti ära ei tüdine üksteisest, kui me sōna otseses mōttes koguaeg koos oleme, aga tōesti ei, ei ole kohe üldse üksteisest tüdinenud ja iga päev oleme koos aina tugevamad ;)
Oleme aga siin Austraalias nüüd kogenud ka midagi enneolematut, nimelt KÜLMA! Juuli kaks esimest päeva magasime Lakelandis kahe paksu tekiga ja hommikul ärgates paneme jalga pikad püksid ja lisaks pusale ka jope, kuna väljas on uskumatu 5 kraadi. Kui aga päike tōuseb, siis hakkame järjest kihte maha koorima ja kell 11 on järgi vaid särk ja lühikese püksid. Selline uskumatu temperatuuri kōikumine. Aga heaga harjub kiiresti ja meelest on läinud, mis tunne on -30C.
Nüüdseks oleme aga maatolmu jalgadelt pühkinud ja suundume Brisbane poole, kus elab üle 2 miljoni inimese. Esimene peatus oli aga taas Townsvilles, kus nautisime terve nädalavahetuse kiireid autosid ja adrenaliini. Nimelt toimus terve nädalavahetuse vältel V8 Supercars vōidusōit, mis meile mōlemale väga väga meeldis. Nii suurel ja vōimsal vōidusōidul polnud kumbki käinud ning nautisime mōnuga möirgava V8 mootori hääli. Boonusena oli ka Porsche Carrera cup, mis Raidile suure Porsche fännina meeldis. Lisaks oli meil veel Filipiinide reisist alles hoitud üks capuccino rumm, mis ootaski avamist peale farmipäevade lōppu ning ennem uue seikluse algust, seega tähistamiseks pōhjust jätkus:)
Sel üritusel oli ka palju Austraalia peresid ning täiesti kohutav oli vaadata, kui ebatarvisikud ja ülekaalulised enamik inimesi olid. Ning enamiku all ma mōtlen tōesti seda, et iga teine oli meist poole suurem ja iga kolmas oli meist kolm korda suurem. Aga pole ka ime kui ühes käes on coca ja teises käes friikad ning midagi tervislikku sealt ürituselt ka osta ei saanud. Täiesti kohutav oli pealt vaadata, milliseks inimesed ennast nuumanud on ja kui palju see nende liikumisvabadust piirab. Niiet kallid sōbrad toitugem tervislikult :)
Natuke positiivsema poole pealt, siis austraallased on enamjuhult väga sōbralikud, niigi kuidas sul läheb küsimus kuulub tavalise tervituse sisse ning tegelikult on vōimalik iga teise austraallasega tühjast tähjast jutustama jääda. Meie aga matkame edasi. Oleme väga rahul oma matkavarustusega, sest meil tōesti on olemas absoluutselt kōik vajalik mugavaks matkamiseks. Lisaks matkavarustusele on meil kaasas ka väike treeningvarustus, enda eest peab ju koguaeg hoolitsema ;)Townsvillest ostame veel endale teise ratta, et koos sōitmas käija. Siin on aga kiivri kandmine rangelt kohustuslik, mis on ōige ka. Ennem suutsime politseilt ikka kaks hoiatust saada aga nüüd oleme tublisti ka kiivrid soetanud:)
Esmaspäeva hommikul aga sōidame mööda idakallast lōunapoole ja esimene peatus on Airlie beachil, mis on armas linnake mere ääres, kust saab sōita ka Whitsunday saarele ja veel muudele troopilistele saartele, kus nautida maailma ilusamaid valge liivaga randasid ja snorgeldamist. Seekord aga meie veel sinna ei lähe, kuna hetkel on siiski siin talv. On küll soe, kuid tuulisem ja pilvisem ning kuna Brisbane ei ole ka väga kaugel, siis tuleme tagasi, et paar päeva nendel troopilistel saartel veeta. 1000 km siin ei ole enam miski vahemaa.
Edasi viis meie tee aga otsejoones Brisbane, kuhu me oleme ōnnelikult kohale jōudnud. Olemegi nagu maakad suures linnas, sest siiani oleme elanud ikka väiksemates kohtades, isegi Darwinis oli ju vaid 150 000 inimest, Brisbanes aga pea kahekordne Eesti elanike arv. Esimesel ōhtul käisime ratasega linna avastamas ja esimesed muljed on ülimalt positiivsed. Edasi nüüd töö ja uue kodu jahile. Sellest aga juba uues posituses. Seniks aga meile pöidlad pihku:) Nautige suve kallid sōbrad! Kirjutamiseni:)
