From East Side to West Side. Perth November 2015.

Austraalia on suur ja lai ning järgemööda proovime seda ikka rohkem ja rohkem avastada. Seekord lendame teisele poole Austraaliat, siinse suurima osariigi Western Australia pealinna Perthi. Perth on maailma kõige isoleeritum pealinn aga samas ka kõige päikselisem :) Veel üks huvitav fakt Perthi kohta on see, et tänu sealsele kaevndustööstusele on sellest linnas kõige rohkem miljonäre kogu maailmas.
Sydneyst lendasime sinna 5 tundi aga kui sooviks maad mööda sõita, siis kilomeetreid tuleks läbida tervelt 3902. Kõige pikem vahemaa muuseas on Austraalias linnulennult Brisbane ja Perthi vahel 4030 km, millele teid mööda minnes lisanduks veel ca 400 km.
Perthis võtsid meid soojalt vastu Raidi pikaaegne sõber Tiit ja tema värske abikaasa Anu, kellega me koos mõnusalt aega veetsime. Nende tee on läinud Austraalias meiega sarnaselt, ka Eestist sai ära mindud vaid väikse vahega ja kolm ja pool aastat hiljem oleme mõlemad endiselt Austraalias, ainult selle suure riigi eri otsades.
Esimesel päeval avastasime linna omalkäel. Tegelikult on Perth elanikel arvult ikka korralik suurlinn (2.02 miljonit inimest) ja samuti on Perth Austraalia suurlinnadest elanike arvult kõige kiiremini kasvav linn. Aga tegelikult on selles suures linnas mõnus väikse linna tunne, nagu Pärnus oleks:)
Ikka kipume Sydneyt ja Perthi võrdlema ja kui võrrelda Perthi eluolu Sydneyga, siis Sydneys tunned kindlasti rohkem, et oled suurlinnas, sagimist on rohkem, inimesi on rohkem ja linna keskus on suurem. Kui Sydneys on väga hästi arenenud ühistransort, siis Perth on just loodud autoga ringi liikumiseks. Teed on ülihead ja ummikustest otseselt rääkida ei saa.
Asi, millega ma siinpool maakera veel ära ei ole harjunud, on see, et mida kuumemaks ilm läheb, seda rohkem jõuluteemalisemaks linnad lähevad. Otsides kuuma eest leevendust külma jooki ostes, ei tekita jõulumeeleolu kui müüja sulle häid jõule soovib. Samuti ei tekita seda purskkaevus mängivad lapsed jõulukuuse taustal. Perthis on üldiselt koguaeg soe, Eesti suvekuudel on siin küll talv ja temperatuur võib minna ka nulli lähedale, on ikkagi päikseline. Kesksuvel detsembrist veebruarini on aga nii kuum, et nagu ei tahagi mujal olla kui konditsioneeritud toas või autos. Jala käimiseks on liiga palav. Sydenys on suvi samal ajal aga mitte nii kuum ja sajab kindlasti rohkem, millest annab tõestust ka rohelisem loodus.

Kui Sydneys ronida kuskile kõrgele või minna kuskile kaugemale, et linna vaadet nautida, siis nii kaugele kui silm ulatub, laiub ikka massiivne suurlinn. Siin on vaade väga teistsgune. Kui vaadata keskust üle jõe, siis laiub pikalt võimas linnapanoraam aga kui seda panoraami teisest küljest vaadata, siis on näha kitsast pilvelõhkujate riba. Linnale on aga väga mõnus vaade ka Kings Parkist, mida paljud turistisaidid soovitavad kui linna nr 1 külastamiskohta. Lisaks ilusale vaatele on Kings Park üle 4 km2 suurune ala, mis teeb sellest pargist maailma kõige suurema linnasisese pargi, kus võib jalutama jäädagi. Kes on käinud nt New Yorkis, siis Kings park on 0.6 km2 suurem kui NY Central Park. Pühendatud on see park I ja II Maailmasõjas hukkunutele.

Perthi panoraam

Kings Park

Järgmine puhkuse päev ei olnud aga tavaline päev, vaid minu sünnipäev :) Tiidul oli ka vaba päev ja ta näitas meile Perthi. Nii on ikka hea ringi liikuda, kui sul on kohalik giid. Kõigi käest kuulsime alati Perthi imeilusate randade kohta ja pettuma ei pidanud. Kilomeetrite kaupa looklevad helesinise vee ja valge rannaliivaga rannad. Tegelikult on ka Sydneys looduslikult väga kaunid rannad aga nii pika ja laia rannaribaga rannad on linnast väljas. Sydney randade võlu minujaoks on sajad erinevad rannasopid, kus isegi kõige mõnusama rannailmaga leiab enda jaoks väikse ja privaatsema koha, selles suures 4,2 miljoni inimesega linnas.
Õhtu saabudes aga sai rannaliiv maha pestud ja õhtusöögile. Tiit ja Anu soovitasid ühte mõnusat restorani 33ndal korrusel, kus sai nauditud mitmekäigulist õhtusööki ja kokteile. Sellise mitmekäigulise õhtusöögi (sh kokteilid) eest siinpool maakera tuleb välja käija umbes 160 daala nägu (u 110 eur). Miks ma selle võrdluse siia tõin, siis uurisin huvipärast ka Tallinnas restoarane, mis pakuvad fine diningut ning ilusat vaadet ja oh üllatust, hinnad ei erine pea üldse, kui siis on samad. Alguses Austraaliasse kolides olid just väljas söömise hinnad meile uskumatult kallid.
Peale öhtusööki läksime veel Crown kasiinosse. Siin on igas suures linnas suur kasiinokompleks, kus lisaks mängimisele on ka klubid, restoranid, hotell ja kõik muu meelelehutus mida hing ihkab. Crown on päris võimas ja algajatele õnn naetarab, õhtusöögil kulutaud raha on taskus tagasi :)

C Restaurant 

Järgmisel hommikul aga pikka und pole, kell 7 on äratus ja endalegi ootamatult otsustame üheks ööseks telkima minna. Sintkohaks on paarsada kilomeetrit mööda rannikut alla Margaret river, mis on Austraalia üks kuulsamaid veiniregioone. Tegemist on piirkonnaga, mis on kolmest küljest ookeaniga piiratud ja sealne kliima loob tuule, päikse ja vihma sobiva kooslusega viinamarjade kasvatamiseks ideaalsed tingimused. Üle ookeani on Aafrika manner 8500 km kaugusel ja Lõunapoolus 5000 km kaugusel ning kuna tegemist on suhteliselt eraldiseisva piirkonnaga, on see kaugel ka saatatusest. Kokku on piirkonnas üle 200 viinamarja kasvanduse. Meie avastame esimesel päeval veel mõne ilusa ranna ja testime mõningaid veine. Kõik külastajad sõidavad piirkonnas ringi ja sisse saab astuda igasse istandusse ja tasuta veine proovida. 

Ringi sõites jäid silma Austraalia uskmatult imelikud kohanimed ja ma olen üsna kindel, et isgi kohalikud ei suuda neid hääldada. Näiteks nägime me silti Mandjoogoordap Drivele ja Perthi lähistel asub ka Ngangaguringguring Hill. No kuidas sa üldse sellest midagi välja loed :D Sydneys on aga üks linnaosa, kus on kõige rohkem O tähtesid - Wooloomooloo, täita okei koht eksju :)

Õhtu lõpuks jõuame ühte mõnusasse telkimisalasse, kus veedame lõkkeõhtu väikse kokteiliga. Väikese jalutuskäigu kaugusel on imeline rannikuäär, kus avanevat vaadet on rakse sõnadesse panna. Õhtu on küll tuuline ja lõke on oodatust tossusem aga seltskond on sellegi poolest superluks.

Hommik nagu ikka hakkab vara. Sõidame natuke ja jõuame Western Austraalia suurimatesse külastajatele avatud olevatesse koobastesse, Jewel Caves. Lähme 42 m sügavusele maa alla ja imestame milleks loodus võimeline on. Koopad avastati aastal 1957 ja avati külastajatele paar aastat hiljem.
Edasi sõitsime Augustasse, mis otsas asuv Cape Leeuwin on Austraalia mandri Lõuna-Lääne kõige kaugem nurk. Nagu ikka ühes korralikud tipus on üks vana majakas, aga mis teeb selle koha veel eriliseks on see, et see sama tipp on koht, kus saavad kokku kaks ookeani ja kus karmimate ilmastukutingimustega peaks oletatavalt nägema kahe ookeani kokku saamist, kus erinevad hoovused toovad kokku eri suunas lained.

Majaka juurest edasi sõidame ühte parki kus asub üks labürünt. Poleks ju tavalises labürundis midagi väga erilist aga sellest natuke on. See on nimelt 21 aastat vana, 3 meetrit kõrge ja kokku on sellest teid 1,5 km. Üks tee sisse, üks tee välja. Me ikka käisime kõik ummikus ka looomulikult läbi aga välja saime. Google mapsi earth views on see sama ka täitsa olemas. Ühesõnaga kultuuri kui palju, aeg jälle maistsemeeli ka ergutada. Lisaks nendele sadadele veiniistandustele on selles piirkonnas ka palju õlle ja siidri tehaseid, juustutegijaid, shokolaaditootjaid jne. Lõunal peatume Cheeky Monkey ciderys and brewerys ja saame süüa, juua kogu raha eest. Ilm on ilus, päike on kuum, jook on külm, toit on maitsev ja seltskond on hea.
P.S Mina pole siiani hakanud õlut jooma, üks jama kõik :D

Aga mõned veiniistandused veel ja Perthi tagasi. Teadmiseks, siis esimene istandus, mis selles piirkonnas avati oli Vasse Felixi kasvandus, mis avati aastal 1967.
Koduteel oli veel üks viimane huvitav kohvipeatus Lõunapoolkera kõige pikema sadamasilla juures, Busselton jetty, millel on pikkust 1,8 km. Seal lõpus asub veealune observatoorium, kus näeb veealust elu, kuid kuna see oli juba suletud, siis see jääb järgmiseks korraks.

Viimasel päeva Perthis veetsime Freemantles, mis on Perthi sadamalinn. Lisaks kaubandusele sõidavad sinna ka suuremad kruiisilaevad, mis tiirutavad nii ümber Austraalia kui ka üle ookeani. Mõned tunnid veetsime Cottesloe rannas, mis on selline suur ja mõnus chillimiskoht umbes nagu Bondi beach Sydneys. Ilus rand ja palju kohvikud. Seal asus ka üks Austraalias tuntud õllepruulikoda Little Creatures, kus muidugi oli kohustuslik kõik õlled ära proovida. Viimasel õhtul oli meil kindlasti soov näha merre loojuvat päikest, sest sellist luksust meil siin ei ole, päike tõuseb merest aga loojub jumal teab kuhu. Õhtusöök loojuva päikse taustal hea seltskonnaga on ideaalne lõpp meie puhkusele. Öine lend viib meid tagasi Sydneysse ja oh kui hea on oma kodu uksest sisse astuda :) Aga mõnus oli jälle natuke kirjutada, reis ei ole ennem läbi kui blogi on kirjas! Lugein üks õhtu kogu oma blogi läbi ja kuskil olin kirjutanud, et Austraalia on kohati jube saranane. Vale jutt puha, Austraalia on nii suur ja mitmekülgne maa ja kuigi siin pole aastasadade pikkust kultuuripärandust on siinsel looduselt nii mõndagi vastu pakkuda. Uhke värk, et natuke on nagu tunne, et saame siin seda maad koduks kutsuda :)))))