Mis ei tapa, teeb tugevaks!

Nüüdseks on meil tehtud 1/3 farmipäevadest ja kuigi aeg liigub kiiresti, on kogu see farmielu meie jaoks miski, mis tuleb lihtsalt üle elada ja vaid lühike periood meie elust, mis ei tapa aga tugevaks teeb küll. Minu jaoks on rutiin see mis tapab, kuigi olen saanud siin teha paljugi erinevaid töösid, on nende iseloom siiski sama päev osta korduv tegevus. Ja tunnen juba suurlinna tuledest puudust!

Rait on siin aga endiselt mehhaanik/keevitaja ja enamus hommikud hakkavad teadmatuses, mis uus päev toob. Me mõlemad aga loodame, et Raidil on sellest siinsest töökogemusest edaspidi palju kasu, sest selles ametis on võimalik palju rohkem teenida. 

Ja sellest, kuiväga meile Iirlased ei meeldi võiksin vist hetkel terve raamatu kirjutada, sest arvan, et hetkel mulle meeldivad kärbsed ja sääsed ka rohkem kui iirlased. Räpsed ja rumalad. Me siiralt loodame, et kohtame on seikluse jooksul ka neid iirlasi, kes seda arvamust muudavad. Aga jah, viimasel ajal on meie majakseses olnud palju sekeldusi selle üle, kuidas korda hoida aga kuna põhiline tüliõun loetud päevadega lahkub, siis loodame, et saame asjad taas korda. 

Viimasest vabast päevast on mul hetkel möödas juba 18 päeva aga endalegi uskumatult ei ole veel ulmelist väsimust ega midagi. Tugev siht on silmeees ja kui oma unistuste nimel tööd ei tee, siis nad ainult unes täituvadki eksju :) ja olen meie üle jube uhke, oleme saanud koos töölainega ka trennilainele ja teeme oma  väikses nö jõusaalis usinasti trenni, mis ka väga palju energiat annab. 

Nädalavahetusel käisime kinos aga mitte lihtsalt kinos, vaid autokinos. Jube mõnus oli seal filmi vaadata ja piletihinna sees oli tervelt 2 filmi. Tegime kaasa hunniku sushit ja haarasime pudeli veini ja veetsime jälle mõnusalt aega. 

Aga oleme siin tugevad edasi ja peame paar kuud veel vastu. Ja kui ananasse või banaane sööte, siis mõelge minupeale eksju ;)  

Ja nii see farmielu käib

Niisiis, nüüd olen ka mina teise aasta viisa jaoks vajalike päevadega alustanud. Sain sama ülemuse alla tööle ja põhiliselt töötan ananassipõllul tehes umbrohu kontrolli, ehk siis maakeeli rohides:D mõnel päeval olen ka traktorijuht ja vahel banaanipakkimises. Töö on hetkel veel jama aga varsti hakkame ananasse külvama, mis peaks parem töö olema. Ühesõnaga proovime selle tüütu farmiaja üle elada, et paremad ajad oleks veelgi paremad :)

Ümbruskond aga on taas uus ja huvitav ning vabadel nädalavahetustel käimegi ringi sõitmas. Nagu öledud, asume Queenslandi põhjaosas ja esimesel vabal nädalavahetusel käisimegi veel rohkem põhja pool ja leidsime imelise koha Wonga beachil, kus üks pisike karavanipark asus vaid mõned meetrid merest. On kaks asja, millest ma ei tüdineks vist iial, lainete loksumise kuulamine ja põleva lõkke vaatamine. Veetsime taaskord viietärni õhtu rannas. Ausaltöeldes, ma poleks oodanudki, et nö telkimist niiväga võiksin nautida aga hea varustusega ja hotellitoaga, mille saab alati parkida kõige ilusama vaatega kohta, on matkamine vägagi nauditav tegevus) 

Nagu ka varem mainitud, siis Queenslandis ei ole enam sadade kilomeetrite kaupa tühjust ja lamedat maastikku, vaid palju mägesid ja orgusid ning palju vihmametsa. Vahepeal on teed väga kurvilised ja suurte tõusude ja langustega aga äärmiselt heas korras. Kuuldes olukorrast Eesti teedel, ei suudaks mõeldagi aukude vahel manööverdamisele. Teeääred on täis ilusaid vaateid ja iga mõnekümne kilomeetri tagant ootab avastamist mõni suurem või väiksem juga või kosk. Samuti pakutakse võimalusi vihmametsade avastamiseks sinna ehitatud jalutusradadel. Siin piirkonnas on palju erinevaid võimalusi aktiivseks puhkuseks, mis aga on küllaltki kallid nagu kõik muu siin kaunis Austraalias. 

Lihavõtete ajal oli meil siin 4 vaba päeva ning sellegi aja veetsime matkates. Kaks ööd veetsime jällegi idakalda põhjaosas, kus leidsime järjekorde imelise koha telkimiseks ja veetsime 2 ööd ja päeva rannas peesitades, ujudes ( vesi oli 28 kraadi), grillides, lõket tehes ja rummi juues. Vaatasime ka veel natuke piirkonnas ringi aga üldiselt on siin ikka kõik väga kallis, et kui tahame siin palju säästa, peame oskama valikuid teha. Näiteks loomaaia pilet maksab 30 eurot ja üleüldiselt alla 20 euro kuskile ei saagi. Ühe öö veetsime veel romantilises Paronella pargis, mis oli aastakümnete tagune muinasjutu loss, mis oli küll ajahambale jalgu jäänud aga siiski on püütud selle rajaja unistust elus hoida. Nüüd oleme aga oma kodus tagasi ja hakkame täiskäigul tööd tegema, et oma unistusi ellu viia :)