Head uut aastat!

Meie ajaarvamise järgi on meil kohe kohe algamas uus aasta. Just aasta tagasi väljus meie lennuk Tallina lennujaamast. Aasta on möödunud sellest, kui viimati käisime saunas, jōime keefirit, nägime perekonda, sōitsime oma autoga, pidutsesime oma sōpradega ja sellest ajast kui nägime viimati lund on möödas juba 17 kuud. 

Kui ma ennem rääkisin, et Brisbane oli natuke raske sisse elada, siis mul oli nüüd jälle natuke kahju lahkuda. Mul olid super töökaaslased ja meist said juba head sōbrad ja jään neid igatsema.

Meie Brisbane kodu

Merka viimane ōhtu töökaaslastega

Siiani on mul natuke rohkem töökaaslastega vedanud, kui Raidil aga ka temal on toredaid inimesi seal, kellega nalja visata. Aga nagu öeldakse siis vahel tuleb millegi parema nimel ka millegist heast loobuda ja mis saaks parem olla kui neli kuud puhkust reisides. Hea uudis meile on ka see, et Taimaal näeme lisaks perele ka kalleid Elet ja Nikitat, keda me palju igatseme:) loodame, et mōni headest sōpradest tuleb ka veel filipiinimaale meile külla. Kaugel olles aga ōpib hästi tundma seda, kes on su sōbrad ja mul on hea meel, et parimad on mul olemas ka vahemaa tagant, aitähh, küll te teate kes te olete :) 

Viimasel kahel nädalal Brisbanes oli meil naabritüdruk Anna, tänu kellele saime süüa päris musta Eesti leiba, kui heaaaaaa. Anna on üks tore eesti tüdruk, kes pidi siia tulema koos oma poisi Jannoga, kuid kuna Janno ootas oma viisat oodatust kauem, tuli Anna üksi. Nüüdseks on ka Janno ilusti kohal ja teretulemast pidustused olid mōlemaga ikka mmmm... eeskujulikud :D neljakesi vōtsime aga ette 1000 km teekonna mööda Austraalia idakallast Sydney suunas. 

Esimene peatus oli Brisbanest vaid 100 km kaugusel asuv Cold Coast ehk Kuldrannik. Sealne kuulsaim koht on Surfers Paradise, kus me veetsime päeva ookeani ääres vedeledes, mis mulle ideaalselt sobis esimeseks puhkusepäevaks, kuna viimane ōhtu Brisbanes kujunes mulle ootamatult pikaks oma kallite töökaaslastega, mis vōis pōhjustada ka ootamatult kehva tervisega hommikut :) kuldrannik ise on mööda idkallast looklev surfarite ja muidu rannaelu nautlejate paradiis. Nägime ka Lakelandis tuttavat Kerlit, küll ōnneks ilma Aivarita. Olime meie üksikule rändurile ōhtu seltsisks ja hommikul liikusime edasi Byron Bay suunas, mis oli taaskord 100 km kaugusel asuv samuti kaunis kuurortlinn, mis oli aga natuke hipilikum ja rahulikum kui Cold Coast. 

 Tegime seal aga vaid väikse jalutuskäigu ja siis juba sōitsime 500 km edasi. Tahtsime öö veeta kuskil tasuta kohas, kuid sattusime vist halvimasse vōimalikku, kuna terve öö traavisid meie auto ja telgi kōrval rekkad edasi tagasi ja vahetasid koormaid, kuna tegemist oli Sydney ja Brisbane keskpunktiga, ei tulnud magamisest müra tōttu suurt välja.
Hommikul oli aga suund Summer Bay, ehk Kodus ja Vōōrsil tegevuspaik. Tegelikult sellist kohta, kui Summer Bay, polegi mulle pettumuseks olemas, tegevus toimub Palm Beachis. Filmis on loodud kohast väike ja vaikne linnake, kuid tegelikult on Palm Beach rikaste ja kuulsate kuurortlinn.  Kohapeal nägime mitmes kohas filmivōtteid ja pärast kui pidasime piknikku, ilmutasid meile ookeanis ennast ka vaalapoisid.


Summer bay

Lōpuks aga jōudsime Sydneysse ja tegime ühel ōhtul oma tulevase kodulinnaga tutvust ja meile väga meeldis, avastamist on palju ja on mida tagasitulles oodata :) 

Laupäeva ōhtuks jōudsime aga Sydneyst veidi välja oma majakesse, kus veetsime eesti sōpradega ühe hullumeelse ja meeldejääva nädalavahetuse ning käisime Defqon 1 üritusel, mis jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. Hollandis toimunud üristusele jäi aga Sydney oma mastaabilt alla. Kes ei tea, siis Defqon on suur tantsumuusika festival, mis toimub kaks korda aastas, Hollandis ja Austaalias. 

Edasi aga reisime tagasi Cold Coasti suunas, kuhu jääb meid ootama meie truu neljajagne sōber, kuni meie Aasiat avastame. Reisisime veel endiselt neljakesi koos Janno ja Annaga, kes suundusid Queensalndi tagasi farmitöö jahile. Algus on siin kōigile ikka raske, nad olid täpselt meie aasta tagasi. Tagasiteel proovisime leida ööbimiseks tasuta kohti, kuid selliseid telkimise ja grillimise vōimalusi, nagu näiteks Eestis pakub RMK, siin kahjuks pole. Rannaäärsed alad on ligipääsetavad vaid neljaveolise autoga ja kus on vähegi mōistlik koht, on telkimine keelatud. Ühe koha keset metsikut loodust siiski leidsime ja tegime seal rannas lōket, kuid naabrid meil väga magusat und ei nautinud, kuna kuulsid koguaeg telgi ümber miskit liikumist:D

Oleme aga elus ja terved ja jōudnud Cold Coastile tagasi, reiskaaslased on meil aga juba Brisbanes. Ja ongi käes meie viimane ōhtu Austraalias. Öösel ootab meid kiire vahepeatus Malaisias ning olemegi esimeses sihtkohas Vietnamis, linnas nimega Ho Chi Minh. Seljataga on üks meeletut meeldejääv aasta!

Meie aasta numbrites: 

0 raketti aastavahetusel

1 maavärin

3 erinevat kodu

5 hetkarit külvatud banaanipuid

10 erinevat ametit

14 kahepeale kaotatud kilo

17 kuud ilma lund nägemata

21 päeva paradiisis Filipiinidel

91 farmitöö päeva

364 päeva teiselpool maakera

12 000 läbitud kilomeetrit

28 000 jagatud flaierit Brisbanes

77 000 külvatud ananassitaime 

1 000 000 kogemuse vōrra rikkam